Erastatud Kuressaare Elamute Hoolduse kliente ähvardab kõrgem soojahind (19.10.2001)
Kui erastatud majavalitsus ei tagane soojusenergia vahendustasu nõudmisest, ei välista Kuressaare Soojus Kuressaare Elamute Hoolduse (KEH) kundedele teistest soojatarbijatest kõrgema tariifi kehtestamist. KEH-iga juba pikemat aega soojamüügi vahendustasu üle vaidleva Kuressaare Soojuse tegevdirektor Paul Leemet kinnitas, et lepinguni tuleb jõuda ja tulemus peab tagama, et soojafirma ei peaks teiste tarbijate arvelt kellelegi soodustusi tegema. “Juhul, kui keegi tahab teistest erinevaid tingimusi, peab selle soodustuse kinni maksma konkreetne tarbijagrupp,” sõnas Leemet. Tema hinnangul tuleb juhul, kui KEH jääb vahendustasu juurde kindlaks, teha mitu soojahinda – üks koos jagamisega korteritesse ja teine ilma jagamiseta. “Mina teist arengut küll ei näe, kui me ei taha kahjustada ülejäänud tarbijate huve,” ütles soojafirma juht. KEH-i tegevdirektor Tiit Villig möönis, et hooldusfirma sai esmaspäeval soojusvõrkudelt müügilepingut puudutavad ettepanekud, kus muuhulgas pakutakse vahendusprotsendi määramise lükkamist 2002. aasta suvesse. “Põhjus on vist see, et soojafirma tahab teha uue hinnakalkulatsiooni, kus vahendusprotsent oleks kuluna sisse arvestatud. Samas on see summa nii väike, et kütte hinda see nüüd küll ei mõjuta,” arvas Villig. Paul Leemeti sõnul ei käi jutt siiski kroonist ega poolest, vaid firma toodangumahtu arvestades tähendab kaheprotsendiline vahendustasu seitset krooni megavatt-tunni kohta. Samas ta tunnistas, et ei tea, kuidas reageerivad tarbijad, kui soojafirma teatab, et seoses sellega, et KEH-ile tuleb mingis suuruses vahendustasu maksta, tõuseb mingil tarbijate grupil soojuse hind. “Kõige parem oleks, kui asi toimiksendistviisi edasi, aga leping peab ikkagi olema,” ütles Leemet. Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sedastas, et kahe tariifiga on soojust keeruline müüa, see tekitab segadust. Seda enam oleks raske süsteemi muuta praegu, kus kütteperiood on alanud. Kas vahendustasu on hooldustasu sees või mitte, selle üle on aastaid vaieldud ja selgusele pole saadud, ütles linnapea. “Suurtes elamutes, kus on ühistud, korjab keegi raha ja saab selle eest tasu. Kui seda teeb Elamute Hooldus, kas siis inimesed, kes seda teenust kasutavad, peaksid natuke rohkem maksma või mitte,” rääkis Tamkivi. Ta lisas, et küsimust on arutanud ka Kuressaare Soojuse nõukogu, kuid kindlat seisukohta veel pole võtnud. Kuressaare Elamute Hoolduse hallata on 120 maja 2300 korteriga, neist 80 hoonet ja 2000 korterit, mis kasutavad kaugkütet. KEH-i hallatavad korterid tarbivad aastas ligi 10 miljoni krooni maksumuses soojusenergiat.
Mehis Tulk
Meie Maa