2002 Archives - Kuressaare Soojus

Septembrist kõrgem soojusenergia hind (13.11.02)

Alates 01. septembrist 2002.a. on AS Kuressaare Soojus poolt müüdava soojusenergia käibemaksuta hind 399 krooni/MWh. Võrreldes eelmise kütteperioodiga on hind tõusnud 4,2 %. Soojuse hinna tõus on tingitud kütuse hinna tõusust. Uus soojuse müügihind on arvutatud kasutades Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnavalemit ja kinnitatud ettevõtte nõukogu otsusega nr.10 20.05.2002.a.

Kohaliku kütuse kasutamine suureneb

Alates 2002. aasta oktoobrist töötab Kalevi katlamajas täisvõimsusel kaks katelt, mille kütuseks on puiduhake, puukoor ja saepuru. 2001.-2002. aastal rekonstrueeriti lisaks olemasolevale puiduhakkekatlale puidukütusele üks varem raskel kütteõlil töötanud katel. Kui kevadel töötas teine puidukatel tehniliste probleemide ja kütuse vähesuse tõttu veel suhteliselt vähe, siis suve jooksul on lahendatud tehnilised probleemid ja varutud piisavalt puiduhaket. […]

Külm oktoober

2002. aasta oktoobrikuu keskmine välisõhu temperatuur oli viimase kümne aasta madalaim: +3,9oC ( paljude aastate keskmine oktoobrikuu välisõhu temperatuur on +6,8oC ja 2001. a. tegelik oli +10oC) . Seetõttu olid ka meie klientide soojaarved tunduvalt suuremad kui varasemate aastate oktoobrikuu arved. 2001.aasta oktoobriga võrreldes oli Kuressaare Soojuse poolt müüdud soojusenergia kogus käesoleval aastal 1,6 korda […]

Soojuse ja elektri koostootmine Kuressaare Soojus’es (08.11.2002)

2002 a kevadel ja suvel uuris Taani Energia Agentuur soojuse ja elektri koostootmise võimalikkust neljas erinevas Eesti linnas. Eeluuringud finantseeriti Taani riigi poolt ja need tehti Püssi, Viljandi, Jõgeva ja Kuressaare kohta. Eeluuringute põhjal valiti välja Kuressaare linn kui kõige soodsam koht ülaltoodud neljast kus võiks ehitatud saada biokütusel töötav soojuselektrijaam. Järgnevalt tehakse detailsem uuring […]

Üleminek otsearveldamisele (28.06.2002)

AS Kuressaare Soojus soovib OÜ Kuressaare Elamute Hooldus poolt hallatavates elamutes üle minna soojusenergia müümisele otse korteriomanikele. Muudatuse põhjuseks on vajadus kindlustada soojusenergia eest makstud raha häireteta laekumine AS Kuressaare Soojus’e arvele. Muudatuse tulemusena peaks paranema ettevõtte efektiivsus ja selle läbi peaks vähenema soojusenergia hinna tõus. Lisaks veel peaks paranema võimalike soojusenergiaga varustamise probleemide lahendamine […]

AS Kuressaare Soojus üldkoosolek (06.05.2002)

29. aprillil 2002.a. toimus Kuressaare Linnavalitsuses AS Kuressaare Soojus üldkoosolek. Ühehäälselt otsustati: 1) kiita heaks AS Kuressaare Soojus tegevusaruanne 2001.a. majandusaasta kohta. 2) kinnitada AS Kuressaare Soojus 2001.a. majandusaasta aruanne.

Lühikokkuvõte AS Kuressaare Soojus 2001.a.majandusaasta aruandest

2001.a. toodeti AS Kuressaare Soojus ́ ele Kuressaares kuuluvates katlamajades kokku 82 740 MWh soojusenergiat, sellest 54% raskest kütteõlist ja 46% puidukütusest. Soojusenergiat müüdi Kuressaares 61 321 MWh, mis on 6339 MWh rohkem kui 2000. aastal. Suurema müügi tingis külmem ilm ja uued tarbijad (N: sanatoorium “Meri”). Puidukütuse toodang oli 2001.a. 2279 MWh suurem kui […]

AS Kuressaare Soojus litsentsid

AS Kuressaare Soojus omab järgmisi litsentse, lubasid ja tõendeid: 1. Majandusministeerium, Riiklik tegevuslitsents nr. EE-9811 (soojustehnilised tööd, küttesüsteemide ja –võrkude ehitustööd, kütte välisvõrkude projekteerimistööd, soojustehniliste tööjooniste koostamine, elektritööd, elektriseadmestiku projekteerimistööd). 2. Tehnilise Järelvalve Inspektsioon, registreerimistõend nr. 00-283 (elektritööd kuni 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektripaigaldistes).3. Energiaturu Inspektsioon, turuluba nr. 10930799KKütuse müük.

Koldetuhk

AS Kuressaare Soojuse Kalevi tn. katlamajas töötava puidukatla töö käigus tekib koldetuhk. Ettevõte lasi teha puidukatla koldetuha proovi analüüsi, mille tulemusena selgus, et kuna raskmetallide sisaldus ei ületa pinnase piirnorme elutsoonis, siis võib tuhka kasutada pinnase täitematerjalina ja samuti ka väetamiseks. Seega kes tunneb asja vastu huvi võib meiega ühendust võtta.

Meie vana-uus katel (27.02.2002)

Meie töökollektiivi ennastsalgava töö tulemusena on lõpetatud 2001 aasta suvel alustatud katla DKVR 10-13 rekonstrueerimine puidukütuse põletamiseks. Järgmisel aastal oma kahekümnendat juubelit tähistav katelagregaat on valmistatud algselt Biiski katlatehases masuudikütuse põletamiseks ja oli võimeline arendama soojuslikku võimsust 10 MW. Nüüdseks 3,5 miljonit krooni neelanud katel on võimeline saavutama maksimaalselt 7 MW. Ehituse käigus paigaldati katlasse […]